Banknoty Estonii.pdf

Eesti Vabariigi rahatähed ja mündid

Banknotes and Coins of the Republic of Estonia

EESTI VABARIIGI

RAHATÄHED

Banknotes

of the Republic of Estonia

Käesoleva kataloogi koostamisel osalesid:

Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask,

Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu.

Kataloogi koostajaid on konsulteerinud

Aina Ranke Läti Pangast ja Krist ī ne Ducmane Läti Ajaloomuuseumist.

Eraldi tänavad koostajad Ivar Leimust Eesti Ajaloomuuseumist,

kelle nõu ja abi on olnud hindamatu.

This catalogue has been compiled by:

Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask,

Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu.

The compilers have been consulted by Aina Ranke from the Bank of Latvia

and Krist ī ne Ducmane from the National History Museum of Latvia.

The compilers would like to express their special gratitude

to Ivar Leimus from the Estonian History Museum

whose advice and help have been inestimable.

Kujundanud Endla Toots

ISBN 978-9985-9831-8-8

Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

Printed by Tallinna Raamatutrükikoda

Eessõna

Käesoleva raamatu näol jõuab asjahuviliste kätte seni täielikem

Eesti Vabariigi rahade kataloog. Kataloogil on kaks köidet – neist

esimene on pühendatud rahatähtedele, teine müntidele. Hõlmatud

on rahatähed, käibe- ja meenemündid, mis on käibele lastud kas

Eesti omariikluse esimesel perioodil 1918–1940 või taasiseseisvu-

nud Eestis alates 1992. aasta rahareformist kuni 2007. aastani

(kataloogis on esitatud andmed seisuga august 2007).

Eesti raha käibeletulekust on möödas pea sada aastat. Selle aja

jooksul on üleilmses raha- ja inantssüsteemis toimunud väga olu-

lisi muutusi. See on periood, mida raamivad üheltpoolt USA üle-

minek kullastandardile aastal 1900 ja teisalt rea Euroopa riikide

lõplik loobumine omavääringust ning selle asendamine ühisraha

euroga 1. jaanuaril 2002.

20. sajandi esimestel kümnenditel moodustati esimesed valuuta-

komiteed; peeti Esimene maailmasõda; Saksamaal nähti hüper-

inlatsiooni, mille tempo oli nii kõrge, et palka tuli maksta kaks

korda päevas (1922–1923); Eesti marga vahetas välja kroon (1928);

toimus suur majanduskrahh USAs (1929); asutati Rahvusvaheline

Arvelduspank (BIS, 1930); Eesti tollane suurim kaubanduspartner

Inglismaa loobus kullastandardist (1931); peeti Teine maailmasõda;

Eesti kroon kaotas kehtivuse (1941); sõlmiti Bretton Woodsi kokku-

lepe (1944), millega asutati Rahvusvaheline Valuutafond (RVF) ja

Maailmapank ning kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille

peamisteks tunnusteks olid ikseeritud vahetuskursid, vaba-

kaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana.

Sajandi teisel poolel, ajavahemikus 1953–1971 suurenes dollari-

nõudlus kümme korda, USA kullavarud vähenesid samal ajal

22 miljardilt dollarilt 11 miljardi dollarini; RVF võttis rahvusvahelise

arveldamise hõlbustamiseks kasutusele laenamise eriõiguse ühiku

Special Drawing Rights (SDR) (1969); Bretton Woodsi kokkulepe

tühistati ja USA dollar ei olnud enam vahetatav kulla vastu (1971);

toimus esimene Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC)

naftašokk (1973); loodi Euroopa rahasüsteem ja võeti kasutusele

arvestusühik eküü (1979); Ida-Euroopas varises kokku II maailma-

sõja järel rajatud kommunistlik süsteem (1989); Nõukogude Liit

lagunes (1991); 1992. aastal kirjutati alla Maastrichti leping, millega

Euroopa Majandusühendusest sai Euroopa Liit; samal 1992. aastal

läks Eesti, esimesena kunagistest NSV Liidu liiduvabariikidest, taas

üle oma rahale.

Kataloogi koostamiseks oli mitu põhjust. Esiteks on varasemad

vastavasisulised trükised – Ivar Leimuse koostatud „Eesti vabariigi

rahad 1918–1992” ning Raivo Teeääre, Rait Roosve, Ants Kaasiku,

Andres Nuu „Eesti Vabariigi rahad 1992–2002” – vahepealse aja

jooksul kaupluselettidelt kadunud.

Plik z chomika:

Inne pliki z tego folderu:

Inne foldery tego chomika: