Banknoty Estonii.pdf

(9165 KB) Pobierz
169438154 UNPDF
Eesti Vabariigi rahatähed ja mündid
Banknotes and Coins of the Republic of Estonia
169438154.001.png
169438154.002.png
EESTI VABARIIGI
RAHATÄHED
Banknotes
of the Republic of Estonia
169438154.003.png
Käesoleva kataloogi koostamisel osalesid:
Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask,
Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu.
Kataloogi koostajaid on konsulteerinud
Aina Ranke Läti Pangast ja Krist ī ne Ducmane Läti Ajaloomuuseumist.
Eraldi tänavad koostajad Ivar Leimust Eesti Ajaloomuuseumist,
kelle nõu ja abi on olnud hindamatu.
This catalogue has been compiled by:
Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask,
Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu.
The compilers have been consulted by Aina Ranke from the Bank of Latvia
and Krist ī ne Ducmane from the National History Museum of Latvia.
The compilers would like to express their special gratitude
to Ivar Leimus from the Estonian History Museum
whose advice and help have been inestimable.
Kujundanud Endla Toots
Designed by Endla Toots
© Eesti Pank
© Tammerraamat, 2007
ISBN 978-9985-9831-8-8
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Printed by Tallinna Raamatutrükikoda
Eessõna
Käesoleva raamatu näol jõuab asjahuviliste kätte seni täielikem
Eesti Vabariigi rahade kataloog. Kataloogil on kaks köidet – neist
esimene on pühendatud rahatähtedele, teine müntidele. Hõlmatud
on rahatähed, käibe- ja meenemündid, mis on käibele lastud kas
Eesti omariikluse esimesel perioodil 1918–1940 või taasiseseisvu-
nud Eestis alates 1992. aasta rahareformist kuni 2007. aastani
(kataloogis on esitatud andmed seisuga august 2007).
Eesti raha käibeletulekust on möödas pea sada aastat. Selle aja
jooksul on üleilmses raha- ja inantssüsteemis toimunud väga olu-
lisi muutusi. See on periood, mida raamivad üheltpoolt USA üle-
minek kullastandardile aastal 1900 ja teisalt rea Euroopa riikide
lõplik loobumine omavääringust ning selle asendamine ühisraha
euroga 1. jaanuaril 2002.
20. sajandi esimestel kümnenditel moodustati esimesed valuuta-
komiteed; peeti Esimene maailmasõda; Saksamaal nähti hüper-
inlatsiooni, mille tempo oli nii kõrge, et palka tuli maksta kaks
korda päevas (1922–1923); Eesti marga vahetas välja kroon (1928);
toimus suur majanduskrahh USAs (1929); asutati Rahvusvaheline
Arvelduspank (BIS, 1930); Eesti tollane suurim kaubanduspartner
Inglismaa loobus kullastandardist (1931); peeti Teine maailmasõda;
Eesti kroon kaotas kehtivuse (1941); sõlmiti Bretton Woodsi kokku-
lepe (1944), millega asutati Rahvusvaheline Valuutafond (RVF) ja
Maailmapank ning kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille
peamisteks tunnusteks olid ikseeritud vahetuskursid, vaba-
kaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana.
Sajandi teisel poolel, ajavahemikus 1953–1971 suurenes dollari-
nõudlus kümme korda, USA kullavarud vähenesid samal ajal
22 miljardilt dollarilt 11 miljardi dollarini; RVF võttis rahvusvahelise
arveldamise hõlbustamiseks kasutusele laenamise eriõiguse ühiku
Special Drawing Rights (SDR) (1969); Bretton Woodsi kokkulepe
tühistati ja USA dollar ei olnud enam vahetatav kulla vastu (1971);
toimus esimene Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC)
naftašokk (1973); loodi Euroopa rahasüsteem ja võeti kasutusele
arvestusühik eküü (1979); Ida-Euroopas varises kokku II maailma-
sõja järel rajatud kommunistlik süsteem (1989); Nõukogude Liit
lagunes (1991); 1992. aastal kirjutati alla Maastrichti leping, millega
Euroopa Majandusühendusest sai Euroopa Liit; samal 1992. aastal
läks Eesti, esimesena kunagistest NSV Liidu liiduvabariikidest, taas
üle oma rahale.
Kataloogi koostamiseks oli mitu põhjust. Esiteks on varasemad
vastavasisulised trükised – Ivar Leimuse koostatud „Eesti vabariigi
rahad 1918–1992” ning Raivo Teeääre, Rait Roosve, Ants Kaasiku,
Andres Nuu „Eesti Vabariigi rahad 1992–2002” – vahepealse aja
jooksul kaupluselettidelt kadunud.
Zgłoś jeśli naruszono regulamin